| 1 |
Kõrd, kui põhjatúul ja pä́ike parajásti váidlesid selle üle kúmb néist on tugevam, tuli mö́öda téed rä́ndaja, mässitud sóoja mántlisse. Nad léppisid kókku, et sée, kes esimesena sunnib rä́ndajat mántli maha vṍtma, on teisest tugevam. Süs puhus põhjatúul kõigest jṍust, kuid mida, enam ta puhus, seda kóomale tõmbas rä́ndaja oma mántli hõlmad. hõpuks lóobus põhjatúulkátsest. Süs hákkas pä́ike nǘ soojalt páistma, et rä́ndaja võttis otsekohe mántli seljast. Ja nü põhjatúul tunnistama et pä́ike on temast tugevam. |
ˈkorːd̥, kui ˈpəhi̯ɑtuːːl i̯ɑ ˈpæikːe ˈpɑrɑi̯ɑsːti ˈvɑid̥lesid̥ ˈselːe ˈyle, kumːb̥ neist on ˈtug̥evɑm, ˈtuli møːːd̥ɑ teːːd̥ ˈrænːd̥ɑi̯ɑ, ˈmæsːitːud̥ ˈsoːːi̯ɑ ˈmɑntːlisːːe. nɑd̥ ˈlepːːisid̥ ˈkokːːu, et seːː, kes ˈesimˌesenɑ ˈsunʲːib̥ ˈrænːd̥ɑi̯ɑt ˈmɑntːli ˈmɑhɑ ˈvətːmɑ, on ˈteisest ˈtugevɑm. siːːs ˈpuhus ˈpəhi̯ɑtuːːl ˈkəgest i̯əust, kuid̥ ˈmid̥ɑ ˈenɑm tɑ ˈpuhus, ˈsedɑ ˈkoːː mɑle ˈtəmːb̥ɑs ˈrænːd̥ɑi̯ɑ omɑ ˈmɑntːli ˈhəlmɑd̥. ləpuks loː ː b̯s ˈpəhi̯ɑtuː ːl ˈkɑtːsest. siːːs ˈhɑkːːɑs ˈpæikːe ˈniːː ˈsoːi̯ɑlt ˈpɑistːmɑ, et ˈrænːd̥ɑi̯ɑ ˈvətʲːːis ˈotseˌkohe ˈmɑntːli ˈseli̯ɑst. i̯ɑ ˈniːː ˈpid̥i ˈpəhi̯ɑtuːːl ˈtunʲːistˌtɑmɑ, et ˈpæikːe on ˈtemɑst ˈtugevɑm. |
The North Wind and the Sun were disputing which was the stronger, when a traveller came along wrapped in a warm cloak. They agreed that the one who first succeeded in making the traveller take his cloak off should be considered stronger than the other. Then the North Wind blew as hard as he could, but the more he blew the more closely did the traveller fold his cloak around him; and at last the North Wind gave up the attempt. Then the Sun shone out warmly, and immediately the traveller took off his cloak. And so the North Wind was obliged to confess that the Sun was the stronger of the two. |